Avatud juurdepääs teadusajaloo uurimistes

Lugupeetud kolleegid,

viimasel ajal toimub avatud juurdepääsu teaduslikule informatsioonile algatus rahvusvahelisel tasandil, luues avatud juurdepääsu hoidlaid. Kogu maailmas küsitakse tarbijate arvamust, välja kuulutatud uuringutes on esiplaanil tehnilised valmidused, info pädevus ja juriidilised aspektid.

Sel anketa tahaksime rohkem teada saada teadusajaloolaste kasutatavatest teadusliku informatsiooni otsimise ja töötlemise viisidest, informatsiooni levitamise kanalitest, samuti – avatud juurdepääsu hindamisest konkreetse teadusvaldkonna uurimistes.

Anketa tulemused esitatakse 5. rahvusvahelisel Euroopa teadusajaloo assotsiatsiooni konverentsi seminarilTeaduslikud uurimisvahendid ja ajaloo käsitöö, ning järeldused kajastuvad Bibliograafia ja dokumentatsiooni komisjoni (Rahvusvahelise teadusajaloo ja filosoofia assotsiatsiooni struktuuriüksus) tegevusjuhistes avatud juurdepääsu suhtes, et optimeerida teadusliku informatsiooni levitamist ja säilitada teaduslikku pärandit.

Anketa koostamisel andis väärtuslikke märkusi Eesti teaduslike raamatukogude assotsiatsiooni eIFL-OA koordinaator dr. Gintarė Tautkevičienė, kasutati eMoDB.lt: Elektroniliste teadusandmebaaside avamine EestileprojektiEesti teadus- ja õppeasutuste teaduslik tegevus tulemuste avaldamine avatud juurdepääsu ajakirjades ja institutsionaalsetes hoidlates uuringu aruande materjali ning teisi allikaid avatud juurdepääsu kohta.

 

Meeldivalt kutsume teid aktiivselt väljendama oma arvamust ja soove, ankeedi vastuseid ootame kuni selle aasta 15. septembrini.

 

Anketa on anonüüme.

 

Lugupidamisega

Dr. Birutė Railienė

Bibliograafia ja dokumentatsiooni komisjoni (Rahvusvahelise teadusajaloo ja filosoofia assotsiatsiooni Teadus- ja tehnoloogiaalase ajaloosüsteemi struktuuriüksus) esinaine

E-post: b.railiene@gmail.com

 

Avatud juurdepääsu sõnastik:

Avatud juurdepääs – tasuta ja piiramatu internetis juurdepääs teadusuuringute toodetele (teadusartiklid, uurimistulemused, konverentsi ettekanded ja muud avaldatud materjalid), mida iga kasutaja võib vabalt lugeda, kopeerida, printida, salvestada oma arvutisse, levitada, otsida või viidata täisteksti artiklitele, rikkumata autoriõigusi.

Kirjeldamisstiil (või bibliograafiline kirjeldus) – dokumenti, selle osa või mitme dokumendi tuvastamiseks ja kirjeldamiseks vajalikud andmete kogum, esitatud standardvormis (Raamatukogude entsüklopeedia). On loodud mitmeid kirjeldamisstiile (nt, APA, MLA), nende variandid. Rahvusvaheline standard on loodud bibliograafiliste viidete informatsiooni varude citeerimise suuniste jaoks (ISO 690:2010).

Institutsionaalne hoidla – see on intellektuaalsete toodete digitaalne arhiiv, kus hoitakse, levitatakse ja töödeldakse selle instituudi või mitme instituudi teaduslikku produktsiooni ning akadeemilist teavet.

Ankeedi tulemused on avalikult saadaval

1. Millisel moel sa tavaliselt oma valdkonna viimase teadusliku informatsiooni saad (võid märkida mitu valikut): ✪

Ei kasutaMõnikordSageli
Töökohaga raamatukogu
Raamatukogude kaardikatalogid
Raamatukogude elektroonilised kataloogid
Eesti akadeemilised andmebaasid
Välismaiste väljaannete andmebaasid (nt, ScienceDirect, Emerald, IEEE jne.)
Üldised otsingumootorid (nt, Google)
Spetsialiseeritud otsingumootorid (nt, Google Scholar)
Teaduslikud informatsiooni otsingusüsteemid (nt, Scirus, Scitopia)
Tellin uudised e-postiga (Alerts teenus)
Tellin uudised RSS tehnoloogia abil
Vaatan oma valdkonna teadusajakirjade tellimusi
Teadlaste Interneti foorumid (nt, LinkedIN, ResearchGate jne.)
Teadusüritused (nt, konverentsidel, raamatute esitlustel jne.)
Informaalne kohtumine kolleegidega

2. Millisel muul, varem mainimata, moel sa sageli saad oma valdkonna viimase teadusliku informatsiooni?

3. Kuidas saad täistekste oma teadusuuringuteks (võid märkida mitu valikut): ✪

Ei kasutaMõnikordSageli
Avatud juurdepääsu ajakirjadest (ingl. Open Access Journals)
Institutsionaalsetest hoidlatest (ingl. Institutional Repositories)
Otsin üldiste otsingumootorite abil (nt, Google)
Kasutän spetsialiseeritud informatsiooni otsingusüsteeme (nt, Google Scholar)
Kasutän teaduslikke informatsiooni otsingusüsteeme (nt, Scirus, Scitopia)
Kasutän avatud juurdepääsu allikaid (nt, OAIster, DRIVER, RePEc)
Teengi otsingu asutuse tellitud andmebaasides
Teengi otsingu avatud juurdepääsul andmebaasides
Küsin raamatukogu töötajatelt
Kasutän vahel raamatukogudevaheliste teenuste teenuseid
Palun välismaiste kolleegide käest täisteksti dokumentide koopiaid

4. Millisel muul, varem mainimata, moel sa sageli saad oma valdkonna täistekste?

5. Millist bibliograafilise kirjelduse koostamise ja informatsiooniallikate viidamiseks standardit või stiili sa tavaliselt kasutad teadustööde ja publikatsioonide koostamisel: ✪

Ei kasutaMõnikordSageli
ISO 690 ja ISO 690-2
APA (American Psychological Association)
MLA (Modern Language Association)
Harvardi (Harvard)
Kasutän oma kirjeldamisstiili

6. Millist veel, varem mainimata, bibliograafilise kirjelduse stiili sa sageli kasutad oma teadusartiklites, publikatsioonides?

7. Kas teie asutus toetab teadusuuringute avaldamist avatud juurdepääsu ajakirjades? ✪

8. Kas teie avaldatud teadustööd on avatud (võid valida mitu varianti): ✪

9. Kas teie töökoht on institutsionaalne hoidla? ✪

10. Millist asutust te esindate? ✪

11. Teie vanus ✪

12. Millises riigis te praegu elate? ✪

13. Millise teadusvaldkonna ajaloolisi uuringuid te teete (võite valida mitu valikut): ✪

14. Millise teadusvaldkonna ajaloolisi uuringuid te kõige sagedamini teete: ✪

15. Kui otsustaksite jagada oma kogemusi või teil on ettepanekuid avatud juurdepääsu kohta, oleksime rõõmsad teie arvamust teada. Aitäh teie aega eest