kui me ei usu millessegi, siis oleme kartmatud ja võime teha patte. kui meil on mingid uskumused, siis mõtleme enne tegutsemist... sest hirm tuleb. see annab ka motivatsiooni head teha, kui usume jumalasse...
6
ma usun, sest mul on usk jumalasse.
nagu ma eespool mainisin, viib religioon inimesi elama viljakat elu, mis aitab ka teistel elada rahulikult ja harmooniliselt.
ei arvamust
sünnist saadik sisse imbunud
minu vanemad olid harjunud...nii et ma usun ka.
ma ei näe jumaluste olemasolu loogilisena ja ükski religioonide antud seletus ei ole piisav tõend, et ma neid usuksin.
ausalt öeldes, mõnikord on mul tunne, et olen ainus, kes elab selles eriskummalises üksildases positsioonis, nimelt omaks võtnud nimetuks jääva usu, mitte sellepärast, et ma oleks ajalooliselt usust loobunud, vaid pigem seetõttu, et usk on minust loobunud. minu jaoks on palju produktiivsem omaks võtta jumala nimi, kuuldes tema sõnu ja püüdes olla nii kuulekas kui võimalik tema õpetustele, andes seeläbi määratlemise oma isiklikule usule, kui et lasta sellel olla paigutatud denominatsioonilisse kategooriasse, kus oleks minu kohustus lasta oma usul olla määratletud teiste poolt. vähemalt sel viisil ei ole ma seotud institutsionaalse dogmaga ega pikaajaliste traditsiooniliste seisukohtadega, millel on vähe võimalusi tulevikus ülevaatamiseks või kontrollimiseks. minu varasem piiblikoolitus on olnud mõjutatud nii juudi kui ka kristlikest allikatest, ja just seal, nende vahelises ruumis, leian ma end praegu, ja see on mõnikord väga üksildane ruum. ma ei näe seda usku kahe kombinatsioonina iseenesest, vaid pigem piibellikku mõtlemist loogilise arenguna, kui see on antud keskkonnas, mis on vaba institutsionaalsetest doktrinaalsetest piirangutest. olen leidnud, et jumala küsimine on palju lihtsam ja kasulikum kui inimese küsimine. ma tõesti usun, et isik, kes kõndis sellel maal 2000 aastat tagasi, oli ja on messias, kuid ma ei arva, et kas kristlus või juudusus mõistab täpselt, mis oli tema teenimise tuum või millega ta tegeles. tegelikult läheksin nii kaugele, et öelda, et kui messias tuleb, siis on see messias, millega kristlus ja juudusus ei ole tuttavad ega oota.